Konkurssidele “Aasta ehitusinsener 2025” ja “Aasta noor ehitusinsener 2025″esitatud kandidaadid.

EEL annab tiitli “Aasta ehitusinseneri” juba kolmeteistkümnendat korda ning tiitli “Aasta noor ehitusinsener” kuuendat korda.

Tiitlisaajad kuulutatakse välja 02.detsembril 2025.a. toimuval galaüritusel, mis järgnb konverentsile “Ehitus 2025: Loome väärtust või lappame lõputult.”

Konkursile “Aasta ehitusinsener 2025” esitatud kandidaadid.

Konkursile esitati 7 kandidaati.

Ranel Rünk

Astlanda Ehitus OÜ, projektijuht

DHL lao- ja kontorihoone (Lennuradari tee 36, Rae küla, Rae vald)
Netopind 7246,1 m²
Kinnistu pindala 18774 m²

DHL-i lennukaubaterminal, mis vastab rahvusvahelistele LEED Silver taseme keskkonnasertifikaadile. Selle hoone jahutus ja enamik küttevõimsusest saadakse maapõuest vertikaalsete puuraukude kaudu.

Tarmo Tera

AS INF Ehitus projektidirektor

RIMI Logistikakeskuse projekteerimis-ehitustööd (Saue tee 10, Laagri alevik, Harjumaa)

Hoone netopindala on ligikaudu 24 800 m² ning see on jaotatud viieks funktsionaalseks tsooniks: kontorid ja abiruumid mitmel korrusel, keskköök koos eritehnoloogiliste lahendustega (2 100 m²), jahelaod, mille temperatuur on vahemikus 0–6 °C (5 200 m²), sügavkülmladu, mille temperatuur on vahemikus –25 kuni 0 °C (800 m²), kõrglaod (11 500 m²).
Projekti eripäraks oli RIMI erinõuetele vastava jaotuskeskuse projekteerimine ja ehitamine. Paljud erilahendused tulenesid RIMI emaettevõtte ICA üleeuroopalistest standarditest ning BRCGS toidutehnoloogia nõuetest. Seetõttu toimus suurem osa projektiga seotud suhtlusest inglise keeles. Hoone rajamist raskendasid keerulised pinnaseolud. Pinnase stabiliseerimiseks rakendati mahukas eelkoormamise meetod koos vertikaaldreenide paigaldamisega. Kokku paigaldati 100 km dreene ning koormamisprotsess kestis kuus kuud. Selle aja jooksul esines vajumeid, mis ulatusid kohati üle 40 cm. Vundamendilahendused varieerusid vastavalt hoone funktsionaalsele kasutusele, hõlmates kiil-, puur- ja injektsioonvaiade kombinatsioone, et tagada konstruktsioonide stabiilsus erinevates tsoonides.

Ladude ja sügavkülmlao jahutamiseks paigaldati CO₂-põhine energiatõhus jahutussüsteem, mis vastab kaasaegsetele keskkonnanõuetele ja toetab kestlikkuse eesmärke. Projekti üheks oluliseks kriteeriumiks oli keskkonnasäästlikkus, mille tulemusel taotleti ja saadi BREEAM sertifikaat tasemel Very Good pärast ehituse lõppemist.

Rauno Rausk

AS Nordecon projektijuht

Saku põhikool uus õppehoone ja spordikompleks.

Fotod Tõnu Tunnel ja Terje Ugandi

Marko Uuk

Astlanda Ehitus OÜ projektijuht

Tallinna Männimudila Lasteaed

Männimudila lasteaed on esimese puitpaneelidest lasteaiahoone Tallinnas, mis seadis projekti elluviimisele kõrgendatud ootused nii kvaliteedi, täpsuse kui ka innovatsiooni osas. Maapealsete korruste kandeseinteks kasutati CLT-paneele ning osaliselt ka liimpuidust ja terasest kandeposte, mis lõid konstruktiivselt keeruka ja mitmematerjalilise süsteemi. See nõudis sõlmede hoolikat läbimõtlemist, et tagada nii kandevõime, tule- ja niiskuskindlus kui ka ehituslik täpsus.
Tegemist on ehituslikult ja organisatoorselt nõudliku objektiga, kus uued tehnilised lahendused, rahvusvaheline koostöö ning täpne tööde planeerimine mängisid keskset rolli. Innovatiivse projekti edukas elluviimine nõudis kõrgetasemelist koordineerimist, professionaalset meeskonnatööd ning paindlikku reageerimist ehitusprotsessi jooksul esile kerkinud väljakutsetele.

Kristo Paumets

Merko Ehitus Eesti AS projektijuht

Vanasadama trammitee

Vanasadama trammitee ehitamine on sel sügisel 35 aasta vanuseks saava Merko senise ajaloo üks olulisemaid taristuehituse projekte.
Merko ja KMG ehitusinseneride koostöös ligi kahe ja poole aasta jooksul rajatud Vanasadama trammitee on läbi aegade üks tehniliselt keerukamaid uue transporditaristu projekte Tallinnas. See hõlmas ulatuslikke töid maa-aluste tehnosüsteemide ja torustike rekonstrueerimisel, trammitee ja selle toimimiseks vajalike uute rajatiste ehitamisel ning avaliku linnaruumi kujundamisel.
Valmis ehitati 2,5 kilomeetrit kahesuunalist rööbasteed (paigaldati 510 tonni rööbast) koos trammipeatuste ja veoalajaamadega, üle 8,6 jalgpalliväljaku suurusel alal rajati uusi ja rekonstrueeritud katendeid ja haljasalasid, linnaruumi rikastati üle kahekümne tuhande uue taimega ning maapinna alla lisandus üle 8 kilomeetri uusi torustikkommunikatsioone (vesi, kanalisatsioon, gaas, kaugküte) ja 24,5 kilomeetrit uusi kaablikanaleid (side, elekter, valgustus, foorid).
Trammitee projekteerimis- ja ehitustööde kestuse, nende sotsiaalse mõju ulatuse ja ehitustöödega vahetus puutumuses olnud inimeste suure hulga tõttu on see üks vastutusrikkamaid insenertehnilisi projekte Tallinna ajaloos.

Fotod Tiit Veermäe

Dmitri Gorbatjuk

Stricto Project OÜ peainsener

Pärnu uus sild

Tegemist on uue sillaga üle Pärnu jõe, mis on hetkeseisuga Eesti kõige suurema avapikkusega maanteesild.
Silla kogupikkus telgede vahel on 263 m, avapikkused on 30 m / 140 m / 46.5 m / 46.5 m. Sillateki peale mahub ära 3 sõidurada, millest üks on muutuva liiklussuunaga. Silla mõlemas ääres on jalg– ja jalgrattateed laiusega 3.5 meetrit. Sillateki kogulaius on 19.4 meetrit.
Silla sammaste asukoht oli valitud arvestades loomuliku jõesängi profiili ja võttes arvesse Keskkonnaameti poolt esitatud nõudeid tahkete ainete uputamise koguse ja veekogu süvendamise kohta. Sambad on rajatud nendes kohtades, kus voolukiirus ja vee sügavus on madalad vähendades erosiooni riski kui ka jääkoormust. Põhiava sambad on viidud laevatatavast alast eemale, et tagada takistamatu läbipääs laevadele.
Võrreldes tavapärase kaare konstruktsiooniga, millel on vertikaalsed rippurid, võimaldab võrkkaar paremat sisejõudude ümberjaotust ebasümmeetrilise koormuse puhul. Seega õnnestus vähendada paindemomente kaares ja projekteerida kaar väikse ristlõige kõrgusega, mis on 540 mm (≈ L/260) ava keskel ning
1240 mm (≈ L/113) telgedel.
Pealesõidusillad on eraldatud peaavast deformatsioonivuukide ja tugiosadega. Teistel telgedel on pealesõidusildadel komposiittekk monoliitselt valatud sammastega tekitades semi-integraalse konstruktsiooni. Monoliitne ühendus aitab tekitada vastupidavat konstruktsiooni ning minimaliseerida hoolduskulusid.
Ehitustehnoloogia mängis projektis väga suurt rolli, kuna mõjutas märkimisväärselt nii ajagraafikut kui ka silla kogumaksumust. Et võimaldada pealesõidusildade ja võrkkaare paralleelset ehitust otsustati keevitada kaar kesklinna poolsel kaldal kokku ning lükata see paika kasutades SPMT’sid ja parve. Kesklinnapoolne pealesõidusild mängis selle protsessi käigus sõiduraja rolli, vähendades ajutiste konstruktsiooni mahtu ja väärtuslikku ümbruskonda sekkumist.

Tõnu Püks

AS Maru Ehitus üldehituse projektijuht

Elcogeni tootmis- ja büroohoone

See projekt ei olnud standardne tööstusehitis, vaid strateegiliselt kriitiline rajatis, mis suurendas Elcogeni tootmismahtu 10 megavatilt 360 megavatini, luues Eestisse ühe Top 5 elektritarbijaga hoone.
Ainulaadne energiatõhusus ja tehniline keerukus:
Kõrgtehnoloogilise ja suure elektritarbimisega tootmishoone viimine A-energiaklassi.
Eriosade meisterlik integreerimine: Hoone hõlmas 13 erinevat ventilatsioonisüsteemi, millest mitmed kasutasid mitut agregaati ja suurt hulka ATEX-klassi ventilaatoreid.
Hoones oli kasutusel 6 erinevat transformaatorit ja otseühendus IRU elektrijaamaga koos reservliiniga.

Fotod Karl Kasepõld

Konkursile “Aasta noor ehitusinsener 2025” esitatud kandidaadid.

Konkursile esitati 8 kandidaati:

Sten Lugna

Nordecon AS, projektijuht

Saku põhikool uus õppehoone ja spordikompleks

Uus õppehoone ja spordikompleks vastab A-energiaklassile, laiub 4 hektaril ning hooneid ühendab Teaduse tänavat ja Saku-Tõdva teed ühendav promenaad erinevate väljapaistvate väliatraktsioonide ja kõrghaljastusega.
Uues koolimajas, kogupinnaga 11 370 m2, hakkavad õppima 6.-9. klassi õpilased. Tulenevalt eritasandilisest krundi reljeefist, pääseb hoonesse nii esimeselt kui ka teiselt korruselt. Esimesel korrusel asub spordikompleks riietus- ja pesuruumide, rühmatreeningute ruumide ja personaliruumidega. Spordikompleks on kavandatud hoonesse nii, et seda saab kasutada ka õppetöövälisel ajal. Hoone teisel ja kolmandal korrusel asuvad lisaks klassiruumidele aatrium, personaliruumid, rekreatsioonialad, raamatukogu jne. Põhikooli hoonest lõunas asub spordikompleks, mis lisaks põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele on ka kogukonnale kasutamiseks. Staadionit, jääväljakut ja korvpalliväljakuid seob ühekordne 396 m2 staadionihoone.
Puit on kogu projekti üks keskseid kujunduslikke ja konstruktiivseid elemente, mida kokku paigaldati ca. 236 m3. Puit ei ole ainult tehniline materjal, vaid ka arhitektuurne signatuur, mis seob hoone sisemuse ja välisilme ühtseks tervikuks. Hoone keskmes asuv aatrium tugineb nutikale insenerilahendusele. Arhitekti ja konstruktori koostöös sündis lahendus, kus laetaladeks on kolmnurgastik, mida toetavad ülevalt kolmeks hargnevad puitsambad. Need hargnevad sambad meenutavad puid, moodustades koos katuse tasapinnas paiknevate taladega kujupüsivad tetraeedrid. Tänu sellisele konstruktsioonile on põrandapinnal minimaalselt poste, ruum on avar ning valgusküllane. Sellist lahendust pole Eestis varem tehtud, geomeetria on üheaegselt orgaaniline ja korrapärane, luues ruumielamuse, mis on hubane, puidune ja omanäoline.
Lisaks kooli- ja spordikompleksi keerukatele siselahendustele on õue rajatud ka täismõõtmetes jäähokiväljak koos keeruka jahutussüsteemiga. Väljakut teenindab otseaurustusel põhinev külmamasin, mille arvutuslik jahutusvõimsus ulatub 330 kW-ni, mis võimaldab väljakut hoida jää all ka 10 kraadise õhutemperatuuri korral. Jääkihi all betoonis paikneb torustik, mis nõudis täpset paigaldust ja tiheduskontrolli, et tagada süsteemi töökindlus ja keskkonnaohutus. Kasutatud külmaine R32 on madala osoonimõju ja mõõduka kasvuhooneefektiga, mis tõi projekteerimisse kaasa lisatingimused ohutuse ja tulepüsivuse tagamiseks. Kõik jahutustorustike läbiviigud, isolatsioonid ja survetestid teostati kõrgete kvaliteedinõuete järgi, et tagada pikaajaline töökindlus ja energiatõhusus.

Fotod Tõnu Tunnel ja Terje Ugandi

Madis Kerner

Nordecon AS, hoonete projekteerimise projektijuht

Golden Gate – värav Tallinna kesklinna

Kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega büroohoone, netopindalaga 17 300 m², mastaapne ning väärikas täiendus pealinna südalinna linnaruumile, sidudes Rotermanni kvartalija sadama-ala ühtseks tervikuks. Golden Gate on rajatud monoliitbetoonist post-plaat konstruktsioonile, mis tagab stabiilsuse ja pikaealisuse. Hoones on kolm trepikoda ning neli lifti, mis ühendavad kõiki korruseid. Parkimine on lahendatud täielikult maa alla, kokku 104 parkimiskohta, mis jätab kogu krundi jalakäijatele ja haljastusele. Jalgratturitele on loodud avarad hoiukohad nii maa-alusel korrusel kui ka maapealsetel aladel. Hoone vastab kõrgeimatele energiatõhususe standarditele, kuuludes A-energiaklassi. Lisaks on käimas LEED-sertifitseerimise protsess, mille tulemusel eeldatakse hoonele LEED Gold või isegi LEED Platinum taseme omistamist. Katusele on paigaldatud päikesepaneelid, mille toodang suunatakse hoone kasutusse. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega, klaasfassaadid on päikesekaitsega ning heliisolatsioon vastab rangetele normidele. Konstruktiivne lahendus on kombineeritud nutika inseneritööga: klaasfassaadide süsteemid tagavad nii energiatõhususe kui ka esteetilise läbipaistvuse, samas kui helikindlus ja niiskusturvalisus loovad parimad tingimused tipptasemel töökeskkonnale.

Fotod Oleg Hartsenko

Martin Riim

Astlanda Ehitus OÜ, objektijuht

Mustamäe spa- ja veekeskuse rekonstrueerimine
Mustamäe Elamusspaa rekonstrueerimisprojekt oli tehniliselt väga nõudlik töö. Projekti eripäraks oli olemasoleva, täielikult toimiva spaakompleksi rekonstrueerimine ja laiendamine nii, et objekti igapäevane töö ja külastajate ohutus oleksid tagatud ka ehitusperioodi vältel. Tööde maht hõlmas lasteala täielikku ümberkujundamist, uute basseinide rajamist, kolme liutoruga atraktsioonide paigaldust, uue sisetrepistiku ja sildade ehitamist ning Baltikumi suurima rituaalisaunade kompleksi rajamist.
Valdav osa töödest toimus olemasoleva hoonemahu sees, mis tähendas väga täpset ehitusprotsesside kavandamist ja koordineerimist toimiva spaakeskkonnaga. Uueks mahuliseks lisanduseks oli lastealale rajatud liutorustiku väline osa, mis seoti konstruktiivselt olemasoleva hoonega. Kuna enamik basseinide lammutus- ja ehitustöid viidi läbi siseruumides, tuli erilise tähelepanuga jälgida mürarikaste tööde ajagraafikut et see oleks vastuvõetav nii keskuse külastajatele kui ka läheduses elavatele elanikele. Hoone muud funktsionaalsed alad olid kogu ehitusperioodi vältel avatud ja kasutuses, lisaks paikneb hoone tihedalt asustatud elamukvartalis, mis tõi kaasa täiendavad logistilised ja kommunikatsioonialased väljakutsed.

Mikk Pettai

Mapri Ehitus OÜ, projektijuht

Roheline 16/18 büroohooned, Tartu

Kvaliteetsed, energiatõhusad büroohooned, mille arhitektuurne ja tehniline tase vastab rahvusvahelisele hindamisraamistikule (BREEAM Excellent taotlus).

Hoonete kandekarkassiks valiti monoliitne raudbetoon (postid + vahelaed), mis andis jäikuse, mõõtmete täpsuse ja ühtlase liite teiste eriosadega. Välisseinad teostati tehaseliste puitelementidena, et lühendada karbi valmimise aega.
Kogu projekti toetas BIM-projekteerimine, millega tuvastati varakult konstruktiivsete ja eriosade võimalikud ebakõlad. See vähendas ümbertegemiste vajadust ning aitas hoida ajagraafikut ja kulusid kontrolli all. Lisaks standardsele koordineerimisele kasutas tiim mudeliandmeid hangete ja logistikaplaani täpsustamiseks.
BREEAM Excellent nõudis:
• materjalide kontrollitud päritolu ja vähendatud keskkonnamõjuga alternatiivide eelistamist;
• energia- ja sisekliimalahenduste optimeerimist (hooneautomaatika, tarbimispõhine juhtimine);
• ehitusprotsessi keskkonnamõju vähendamist (jäätmevoogude ohje, tarnekäikude planeerimine).

Janar Asson

Astlanda ehitus OÜ, projektijuht

Tallinna Männimudila Lasteaed

Projekt hõlmas mitmematerjalilist konstruktsioonisüsteemi, kus CLT-seintega koos kasutati liimpuidust ja terasest kandeposte, mis eeldas sõlmede hoolikat läbimõtlemist ning kandevõime, tule- ja niiskuskindluse tagamist. Samuti nõudsid silluste ja vahelagede CLT- ning liimpuitlahendused kõrgetasemelist projekteerimis- ja montaažikoordineerimist. Janari järelevalve all puidu ja terase täpne kokkusobivus ning külmasildade ja deformatsioonide vältimine, sealhulgas rõdude ja avatavate varikatuste puhul kasutatud teraskonstruktsioonides.
Kogu projekt nõudis rahvusvahelist koostööd, täpset tööde planeerimist ja paindlikku reageerimist ehitusprotsessi käigus esile kerkinud väljakutsetele.

Elina Vink

Merko Ehitus Eesti AS, objektiinsener

Arteri kvartal Tallinnas.

Enam kui 77 000 m2 brutopinnaga Arteri kvartalis on 9-korruseline ärihoone, milles tegutseb BobW korterhotell, 15-korruseline kontorihoone, milles paiknevad bürood ja teeninduspinnad, ning Eesti kõrgeim ehk 28-korruseline büroohoone, kus asub Swedbanki uus peakontor. Kvartalis on kokku 44 500 m² üüripinda ja selles töötab igapäevaselt ligi 3000 inimest.

Arterile lisab väärtust kõigile ligipääsetav aatrium, kus korraldatakse linlastele tasuta näituseid ja töötavad restoranid, ning kompleksi juurde kuuluv avalik linnapark Härjapea jõesängi alal. Arteri kõrvale rajati uus Veski tänav ning uuendati Imanta tänavat. Üürnike jaoks on suure väärtusega kvartali töötajate privaatses kasutuses spordiklubi, ujulaga spaa ning katuseterrass.
Arteri kvartal on esimene büroohoonekompleks Eestis, millele on väljastatud rahvusvaheline BREEAM New Construction Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaat.

Fotod Tõnu Tunnel, Kaupo Kalda, Siim Kingissepp

Henri Valdmann

Merko Ehitus Eesti AS insener-konstruktor

Tallinna trammidepoosse trammide varikatuse projekteerimine

Merko ja KMG koostöös ehitatud objekti kogu konstruktsioonide projekt on Henri koostatud.
Varikatus võib tunduda kiirel pilgul lihtsa rajatisena, aga ei ole seda siiski mitte. Varikatuse algideeks on küll üks tüüpne raam, kuid lisaülesanded annavad hulgaliselt variatsioone, mis vajavad konstruktsioonilist lahendust.
Näiteks tuli päästeautode ligipääsemise võimaldamiseks kujundada rajatise välisseina 30-meetrine tühjus, krundi kujust ja läbipääsu vajadusest tekkis rajatisele plaaniliste äralõigete vajadus, viimasel hetkel ülesandesse lisandunud trammitee kaablite kinnituse vajadus lisas samuti oma osa – kõik tuli konstruktsiooniliselt lahendada. Alahinnata ei maksa ka geomeetrilist segadust erinevate tasapindade lõikumisel.
Kokkuvõttes sisaldus projektis suur hulk tehnilist keerukust, mis ühel või teisel viisil lõpuks materiaalse lahenduse leidis. Arvutusmahud kasvasid objektile keerukust lisanud „nüansside“ tõttu kordades.

Kristo Õunap

Maru Ehitus AS tehnosüsteemide projektijuht

NPM Narva magnetmaterjalide tehase I faas

Magnetitehase projekt on Euroopale oluline uus tööstusharu. Sealt tulevat magnetmaterjali kasutatakse tuuleenergeetikas ning autotööstuses. Samuti on tööstus keskkonnasäästlik, sest hoone tehnosüsteemid kasutavad ära maksimaalselt sooja, mis eraldub tehnoloogilises protsessis ning kasutavad ka päikeseenergiat. Tehnoloogilist jääksoojust, mida taaskasutati oli ca 1200 kW.
Hoone büroo küttevajadus oli 1420 kW ning tootmise oma 2720 kW. Magnetitehases on 11 sissepuhke ja väljatõmbesüsteemiga ventilatsiooniagregaati ning lisaks 7 eraldi sissepuhke väljatõmbesüsteemi. Hoone jahutusvõimsus on 930 kW ning freoonisüsteeme kokku 240 kW.