1
Üritused / koolitused

Korterelamute rekonstrueerimise EIS toetusmeetme tehniliste konsultantide koolitus 13-27.03.2025
Info ja registreerimine

„Raudbetoonkonstruktsioonide kahjustused ja praod ning nende tekkepõhjused“
Info ja registreerimine

EELi geotehnikateemaline täienduskoolitus V. "Kaljupinnased. Vaia kandevõime ja vaiakatsed"
Info ja registreerimine
Põhikiri
Eesti Ehitusinseneride Liidu põhikiri
- 1. Üldsätted
- 1.1. Eesti Ehitusinseneride Liit (edaspidi EEL) on ehitusinseneride vabatahtlik ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna.
- 1.2. EEL on iseseisev, eraõigusliku juriidilise isikuna tegutsev kasumit mitte taotlev organisatsioon.
- 1.3. EEL on asutatud 9. veebruaril 1991. a Tallinnas.
- 1.4. EEL-i asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
- 1.5. EEL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, sh „Mittetulundusühingute seadusest“ ning muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
- 1.6. EEL ei vastuta oma liikmete kohustuste eest, samuti ei vastuta EEL-i liikmed EEL-i kohustuste eest.
- 1.7. EEL-i majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
- 2. Eesmärgid ja tegevusvaldkonnad
- 2.1. EEL-i tegevuse eesmärkideks on:
- 2.1.1. ehitusvaldkonna toetamine ja arendamine;
- 2.1.2. olla ühendavaks lüliks ehitusvaldkonnas tegutsevate kõrgharidusega ehitusinseneride vahel;
- 2.1.3. olla ühendavaks organisatsiooniks EEL-i liikmete ja ehitusvaldkonnas tegutsevate muude erialaliitude vahel;
- 2.1.4. liikmete ühiste huvide esindamine ja kaitsmine;
- 2.1.5. osavõtt ehitusvaldkonna tehnika-, teadus- ja hariduspoliitika kujundamisest;
- 2.1.6. ehitusinseneride kutseoskuste tõstmine;
- 2.1.7. kaasaaitamine ehitusvaldkonnas tegutsevate vastutavate spetsialistide erialase pädevuse tagamisele ja tunnustamisele.
- 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks EEL:
- 2.2.1. arendab ehitusinseneride vahelist koostööd;
- 2.2.2. teeb koostööd ehitusvaldkonnas tegutsevate erialaorganisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal;
- 2.2.3. teeb koostööd ja on liikmeks EEL-iga sarnaste eesmärkidega organisatsioonides nii Eestis kui ka välismaal;
- 2.2.4. osaleb ehitusvaldkonna õigusaktide ning normide ja juhendmaterjalide väljatöötamisel;
- 2.2.5. nimetab esindajad avaliku, äri- või kolmanda sektori organisatsioonidesse või nende poolt moodustatavatesse töögruppidesse, aga ka arbitraažidesse ja auhinnakomisjonidesse;
- 2.2.6. arendab keskkonna liikmetevaheliseks infovahetuseks;
- 2.2.7. arendab seltsielu, korraldab ehitusalaseid koosolekuid, esitlusi, võistlusi, reise ja muid üritusi, toetab teiste organisatsioonide korraldatavaid analoogilisi üritusi;
- 2.2.8. osaleb ehitusvaldkonna inseneride kutsete omistamisel;
- 2.2.9. korraldab ehitusinseneride erialast täienduskoolitust;
- 2.2.10. osaleb erialaste trükiste väljaandmisel;
- 2.2.11. osaleb „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi“ määratlemises;
- 2.2.12. kehtestab aukohtu põhimääruse ning moodustab EEL-i aukohtu;
- 2.2.13. korraldab muud tegevust, mis vastab EEL-i eesmärkidele ning ei ole vastuolus seaduste ega käesoleva põhikirjaga.
- 2.1. EEL-i tegevuse eesmärkideks on:
- 3. Liikmeskond
- 3.1. EEL-i liikmeskond koosneb üksikisikutest ja kollektiivliikmetest.
- 3.2. Üksikisikust liikmeks võib olla isik, kes vastab põhikirja nõuetele ning tunnistab põhikirja ja „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksit“. Üksikisikust liikmed võivad olla järgnevates staatustes: tegevliikmed, noorliikmed ja auliikmed.
- 3.2.1. EEL-i tegevliikmeks võetakse:
- a) kõrgharidusega ehitusinsenere, kellel on peale kõrghariduse omandamist vähemalt aastane inseneritöö kogemus;
- b) ehitusinseneri kutset omavaid spetsialiste.
- 3.2.2. EEL-i noorliikmeks võetakse ehitusvaldkonna üliõpilasi ning peale kõrghariduse omandamist alla aastase inseneritöö kogemusega isikuid;
- 3.2.3. EEL-i auliikme nimetus antakse esinduskogu otsusega isikutele, kellel on eriti väljapaistvaid saavutusi inseneritöös või teeneid EEL-i tegevuse arendamisel.
- 3.3. EEL-i kollektiivliikmeks võib olla ehitusvaldkonna inseneride erialaliit, selts, ühing või muu ühendus, kes soovib EEL-i eesmärkide suunas tegutseda ning kelle liikmeskond moodustub üksikisikutest ja vastab käesoleva põhikirja nõuetele. Kollektiivliikme üksikisikust liikmed ei kuulu automaatselt EEL-i liikmeskonda.
- 4. Liikmeks vastuvõtmine ning liikme väljaastumine ja väljaarvamine
- 4.1. EEL-i tegevliikmeks või noorliikmeks astujal tuleb esitada kirjalik avaldus koos kahe EEL-i tegevliikme soovitusega. Liikmeks vastuvõtmise otsustab EEL-i volikogu.
- 4.2. EEL-i noorliige esitab soovi korral tegevliikme nõuete täitumise aastal avalduse EEL-i tegevliikmeks vastuvõtmiseks.
- 4.3. EEL-i kollektiivliikmeks võetakse juriidilisi isikuid nende avalduse põhjal EEL-i volikogu otsusega.
- 4.4. EEL-i liikmeskonnast väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
- EEL-i liikmeskonnast võidakse välja arvata järgmistel juhtudel:
- 4.4.1. liige kahjustab oluliselt EEL-i mainet;
- 4.4.2. liige on oluliselt raskendanud EEL-i tegevust;
- 4.4.3. liige rikub „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi“ norme;
- 4.4.4. EEL-i liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud jooksva aasta liikmemaksu;
- 4.4.5. noorliige ei ole tegevliikme nõuete täitumise aastal esitanud avaldust tegevliikmeks vastuvõtmiseks.
- 4.5. EEL-i liikme väljaarvamise otsustab EEL-i juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. EEL-i liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.
- 4.6. EEL-i juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval EEL-i esinduskogul.
- 5. Liikmete õigused ja kohustused
- 5.1. EEL-i liikmetel on õigus:
- 5.1.1. osaleda EEL-i esinduskogul;
- 5.1.2. osaleda EEL-i poolt korraldatavatel üritustel;
- 5.1.3. olla valitud EEL-i juhtorganite liikmeks (välja arvatud noorliikmed);
- 5.1.4. saada EEL-i juhatuselt ja volikogult teavet EEL-i tegevuse kohta.
- 5.2. EEL-i liikmed on kohustatud:
- 5.2.1. järgima EEL-i tegevuses osalemisel põhikirja ja EEL-i juhtorganite otsuseid;
- 5.2.2. võtma osa EEL-i tegevusest ning osutama kaasabi EEL-i eesmärkide saavutamiseks;
- 5.2.3. järgima „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksit“;
- 5.2.4. pidevalt täiendama erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi;
- 5.2.5. hoidma oma tegevuse ja käitumisega kõrgel EEL-i mainet, tema liikmete au ja väärikust;
- 5.2.6. teatama EEL-i direktsioonile EEL-i liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed hiljemalt ühe kuu jooksul nende muutumisest;
- 5.2.7. tasuma jooksva aasta liikmemaksu esimese poolaasta jooksul hiljemalt 30. juuniks;
- 5.2.8. tasuma EEL-i liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui liikmelisus lõpeb aasta kestel.
- 5.3. EEL-i kollektiivliikmetel on samad õigused ja kohustused, mis EEL-i liikmetel.
- 5.4. EEL-i tegevliikmed maksavad sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu. EEL-i noorliikmed maksavad sisseastumismaksu. EEL-i kollektiivliikmed maksavad iga-aastast liikmemaksu. Liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse määrab EEL-i esinduskogu.
- 5.5. Liikmemaksust on vabastatud alljärgnevad EEL-i liikmed:
- 5.5.1. noorliikmed;
- 5.5.2. auliikmed;
- 5.5.3. mittetöötavad pensionärid;
- 5.5.4. lapsepuhkusel olevad vanemad aastate osas, kuhu lapsepuhkus põhiosas jääb;
- 5.5.5. sõjaväekohustuse täitjad aastate osas, kuhu sõjaväekohustuse täitmine põhiosas jääb.
- 5.6. Punktides 5.5.3, 5.5.4 ja 5.5.5 toodud juhtudel tuleb liikmemaksust vabastamise taotlemiseks esitada EEL-i juhatusele kirjalik avaldus.
- 5.7. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib EEL-i liikmele panna ainult esinduskogu otsusega.
- 5.1. EEL-i liikmetel on õigus:
- 6. Esinduskogu
- 6.1. EEL-i kõrgeimaks organiks on ESINDUSKOGU (üldkoosolek).
- 6.2. EEL-i esinduskogu pädevusse kuulub:
- 6.2.1. eesmärgi muutmine;
- 6.2.2. põhikirja muutmine;
- 6.2.3. juhatuse liikmete (EEL-i esimees ja kaks aseesimeest) valimine ja tagasikutsumine;
- 6.2.4. volikogu liikmete (sh punktis 6.2.3 toodud juhatuse liikmed) valimine ja tagasikutsumine;
- 6.2.5. juhatuse liikmete tasude otsustamine;
- 6.2.6. revisjonikomisjoni liikmete valimine;
- 6.2.7. aukohtu liikmete valimine;
- 6.2.8. sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning maksmise korra määramine;
- 6.2.9. majandusaasta aruande kinnitamine;
- 6.2.10. majandusaasta eelarve kinnitamine;
- 6.2.11. auliikme nimetuse andmine;
- 6.2.12. lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.
- 6.3. EEL-i esinduskogu kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas.
- 6.4. Esinduskogul valitakse koosoleku juhataja ja sekretär.
- 6.5. Juhatus on kohustatud esinduskogu kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates kas volikogu või vähemalt 1/10 EEL-i liikmetest.
- 6.6. Kui juhatus ei kutsu esinduskogu kokku põhikirja punktis 6.5 nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad esinduskogu ise kokku kutsuda, järgides põhikirja punktis 6.7 määratud korda.
- 6.7. Esinduskogu kokkukutsumiseks saadab juhatus vähemalt kaks nädalat enne esinduskogu toimumist e-kirjaga või e-posti aadressi puudumisel kirja teel teate kõigile EEL-i liikmetele, tuues ära esinduskogu toimumise aja, koha ja päevakorra ning samuti koha, kus saab tutvuda arutamisele tulevate küsimustega seotud materjalidega.
- 6.8. Kui pärast esinduskogu kokkukutsumise teate saatmist liikmete nõudel päevakorda muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne esinduskogu toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu esinduskogu kokkukutsumise teate saatmisel.
- 6.9. Esinduskogul võivad osaleda kõik EEL-i liikmed.
- 6.10. Hääletamisel on igal EEL-i liikmel üks hääl.
- 6.11. EEL-i liiget võib esinduskogul esindada teine EEL-i liige, kui ta esitab esindatava lihtkirjaliku volikirja.
- 6.12. Esinduskogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Esinduskogu on otsustusvõimeline sõltumata osalevate või esindatud liikmete arvust.
- 6.13. Esinduskogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 1/2 esinduskogul osalenud või esindatud liikmetest, välja arvatud:
- 6.13.1. punktis 6.2.1 nimetatud EEL-i eesmärgi muutmise otsus, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 9/10 liikmetest;
- 6.13.2. punktis 6.2.2 nimetatud EEL-i põhikirja muutmise otsus, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 esinduskogul osalenud või esindatud liikmetest;
- 6.13.3. punktis 14.2 nimetatud EEL-i tegevuse lõpetamise otsus, mis on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 3/4 esinduskogul osalenud või esindatud liikmetest.
- 7. Volikogu
- 7.1. Esinduskogude vahelisel ajal juhib EEL-i tegevust VOLIKOGU (volinike koosolek). Volikogu võib võtta vastu otsuseid kõikides EEL-i juhtimist puudutavates küsimustes, välja arvatud põhikirja punkti 6.2 kohaselt esinduskogu pädevusse kuuluvad küsimused.
- 7.2. Volikogu liikmete minimaalne arv on 8 ja maksimaalne arv 12 ilma kollektiivliikmete esindajateta. Kollektiivliikmete esindajate arv volikogus määratakse kollektiivliikmetega sõlmitavates liitumisprotokollides. Volikokku kuuluvad EEL-i esimees ja aseesimehed volikogu esimehe ja aseesimeestena.
- 7.3. Volikogu liikmed valib esinduskogu kaheks aastaks.
- 7.4. EEL-i volikogu pädevusse kuulub:
- 7.4.1. EEL-i tegevuse planeerimine, tegevuskavade kinnitamine;
- 7.4.2. liikmete vastuvõtmise otsustamine;
- 7.4.3. teistesse organisatsioonidesse liikmeks astumise ja koostöö tegemise otsustamine;
- 7.4.4. EEL-i esindajate nimetamine avaliku, äri- või kolmanda sektori organisatsioonidesse või nende poolt moodustatavatesse töögruppidesse;
- 7.4.5. EEL-i finantsplaanide ja eelarvete heakskiitmine;
- 7.4.6. kutsekomisjoni liikmete valimine;
- 7.4.7. „Kutse-eetika ja inseneri käitumiskoodeksi“ kehtestamine;
- 7.4.8. aukohtu põhimääruse väljatöötamine ja kehtestamine;
- 7.4.9. majandusaasta aruannete ja tegevusaruannete heakskiitmine enne esinduskogule esitamist;
- 7.4.10. EEL-i autasude ja preemiate otsustamine;
- 7.4.11. EEL-i erakorralisi või mitteregulaarseid kulusid nõudvate projektide algatamise või lepingute sõlmimise otsustamine;
- 7.4.12. muude EEL-i tegevust ja juhtimist puudutavate küsimuste otsustamine;
- 7.4.13. direktsiooni töötajate koosseisu ja töötasude otsustamine;
- 7.4.14. EEL-i siseste erialasektsioonide, toimkondade ja ajutiste töögruppide moodustamine.
- 7.5. Volikogu kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt neli korda aastas. Kutsed volikogu koosolekule saadetakse volikogu liikmetele välja hiljemalt 7 päeva enne koosolekut.
- 7.6. Volikogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/2 volikogu liikmetest, sealhulgas esimees või üks aseesimees.
- 7.7. Volikogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
- 7.8. Volikogu liiget võib volikogus esindada teine volikogu liige kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volituse olemasolul.
- 7.9. Volikogu koosolekutel võivad EEL-i liikmed osaleda vaatlejana, informeerides volikogu oma sellekohasest soovist vähemalt 4 päeva ette.
- 7.10. Volikogu erakorraline koosolek võidakse kokku kutsuda volikogu 1/3 liikmete kirjalikul nõudmisel.
- 7.11. Volikogu on vastutav esinduskogu ees.
- 8. Juhatus
- 8.1. EEL-i JUHATUS on kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad EEL-i esimees ja kaks aseesimeest.
- 8.2. Juhatuse liikmed valib esinduskogu kaheks aastaks.
- 8.3. EEL-i juhatuse pädevusse kuulub:
- 8.3.1. esinduskogu ja volikogu kokkukutsumine;
- 8.3.2. EEL-i raamatupidamise korraldamine;
- 8.3.3. lepingute sõlmimine EEL-i nimel;
- 8.3.4. EEL-i esindamine avalikkuse ees;
- 8.3.5. EEL-i liikmete väljaarvamise otsustamine;
- 8.3.6. muud seaduses sätestatud toimingud.
- 8.4. Ilma erivolituseta on õigus EEL-i kõikides õigustoimingutes esindada EEL-i esimehel või aseesimeestel üheskoos.
- 9. Direktsioon
- 9.1. EEL-i direktsioon on täidesaatev ja korraldav organ, mille tegevust juhib tegevdirektor, kes omandab ja võõrandab EEL-i kui juriidilise isiku õigusi ja kohustusi, juhindudes oma tegevuses käesolevast põhikirjast, esinduskogu, volikogu ja juhatuse otsustest ja volitustest ning alludes vahetult EEL-i juhatusele.
- 9.2. Direktsiooni pädevusse kuulub:
- 9.2.1. EEL-i tegevuse igapäevane juhtimine ja töö korraldamine vastavalt esinduskogu, volikogu ja juhatuse otsustele;
- 9.2.2. EEL-i vara käsutamine, kusjuures juhatuse otsusega võidakse kehtestada piiranguid vara käsutamiseks;
- 9.2.3. eelarvete ja tegevusaruannete koostamine;
- 9.2.4. esinduskogu ja volikogu koosolekute ettevalmistamine;
- 9.2.5. esinduskogul ja volikogul arutatavate küsimuste ettevalmistamine;
- 9.2.6. liikmete arvestuse korraldamine;
- 9.2.7. kutse omistamise dokumentide kutsekomisjonile ettevalmistamise korraldamine;
- 9.2.8. EEL-i nimel lepingute ja rahaliste dokumentide allkirjastamine;
- 9.2.9. eelarve piires pangadokumentide allkirjastamine;
- 9.2.10. tegevusest juhatusele aruandmine;
- 9.2.11. muude otsuste vastuvõtmine oma pädevuse piires.
- 9.3. Direktsioon on vastutav juhatuse ees.
- 9.4. Direktsioon tegutseb EEL-i nimel juhatuse poolt määratud korras.
- 10. Revisjonikomisjon
- 10.1. Revisjonikomisjon on EEL-i kontrolliv ja revideeriv kogu, mis valitakse EEL-i liikmete hulgast esinduskogu poolt kaheks aastaks vähemalt kolmeliikmelisena. Komisjon valib oma koosseisust esimehe.
- 10.2. Revisjonikomisjoni kohustuseks on revideerida EEL-i kogu finants- ja majandustegevust ning korraldada arvestuse ja aruandluse plaanilisi revisjone vähemalt kord aastas. Revisjoni tulemustest informeeritakse esinduskogu.
- 10.3. Revisjonikomisjoni ei tohi kuuluda EEL-i volikogu liikmed, juhatuse liikmed ega direktsiooni palgalised töötajad.
- 10.4. Revisjonikomisjoni esimees võib osaleda volikogu töös ilma hääleõiguseta.
- 11. Aukohus
- 11.1. Aukohus lahendab EEL-i liikmete kutse-eetika valdkonda kuuluvaid vaidlusi.
- 11.2. Aukohus valitakse neljaks aastaks viieliikmelisena EEL-i liikmete hulgast.
- 11.3. Aukohus tegutseb volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel.
- 12. Muud struktuurid
- 12.1. Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse EEL-i juurde kutsekomisjon, kelle pädevusse kuulub ehitusvaldkonna kutsekvalifikatsioonide omistamine.
- 12.2. EEL-i kutsekomisjoni liikmed nimetab, selle tegevusstatuudi ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra kooskõlastab EEL-i volikogu.
- 12.3. EEL-i volikogu ja juhatus võivad moodustada alalisi või ajutisi töögruppe üksikute küsimuste läbitöötamiseks või otsuste elluviimiseks.
- 12.4. EEL-i raames võivad tegutseda sektsioonid, klubid, tugirühmad ning muud üksused, mida võib moodustada nii EEL-i kui ka selle liikmete algatusel.
- 13. Finants- ja majandustegevus
- 13.1. EEL-i rahalised vahendid moodustuvad:
- 13.1.1. sisseastumismaksudest;
- 13.1.2. liikmemaksudest;
- 13.1.3. organisatsioonide ning üksikisikute rahalistest annetustest;
- 13.1.4. majandustegevuse tuludest;
- 13.1.5. EEL-i tuluüritustest laekuvatest summadest;
- 13.1.6. tulust, mida võidakse saada EEL-i väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muude EEL-i põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ürituste korraldamisest;
- 13.1.7. sihtannetustest nii juriidilistelt kui ka üksikisikutelt sihtkapitalide ja fondide moodustamiseks.
- 13.2. EEL-i omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
- 13.3. EEL-i rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes põhikirjast tuleneva tegevuse finantseerimiseks ning kasumit ei või jaotada oma liikmete vahel.
- 13.1. EEL-i rahalised vahendid moodustuvad:
- 14. Ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
- 14.1. EEL-i ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub seadusega sätestatud korras.
- 14.2. EEL-i tegevus lõpetatakse, kui seda peab vajalikuks üle 3/4 esinduskogul osalenud või esindatud EEL-i liikmetest.
- 14.3. EEL-i tegevuse lõpetamisel jaotatakse pärast EEL-i kohustuse täitmist alles jäänud vara EEL-i liikmete ja kollektiivliikmete vahel võrdsetes osades.
- 14.4. EEL-i lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib esinduskogu likvideerimiskomisjoni.