Konkurssidele “Aasta ehitusinsener 2025” ja “Aasta noor ehitusinsener 2025” tunnustatud nominendid

Konkursside “Aasta ehitusinsener 2025” ja “Aasta noor ehitusinsener 2025” valis mõlemas kategoorias kolm tunnustatud nominenti.

Konkursi “Aasta ehitusinsener 2025” tunnustatud nominendid

AS Nordecon projektijuht

Saku põhikool uus õppehoone ja spordikompleks.

Uus õppehoone ja spordikompleks vastab A-energiaklassile, laiub 4 hektaril ning hooneid ühendab Teaduse tänavat ja Saku-Tõdva teed ühendav promenaad erinevate väljapaistvate väliatraktsioonide ja kõrghaljastusega.
Uues koolimajas, kogupinnaga 11 370 m2, hakkavad õppima 6.-9. klassi õpilased. Tulenevalt eritasandilisest krundi reljeefist, pääseb hoonesse nii esimeselt kui ka teiselt korruselt. Esimesel korrusel asub spordikompleks riietus- ja pesuruumide, rühmatreeningute ruumide ja personaliruumidega. Spordikompleks on kavandatud hoonesse nii, et seda saab kasutada ka õppetöövälisel ajal. Hoone teisel ja kolmandal korrusel asuvad lisaks klassiruumidele aatrium, personaliruumid, rekreatsioonialad, raamatukogu jne. Põhikooli hoonest lõunas asub spordikompleks, mis lisaks põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele on ka kogukonnale kasutamiseks. Staadionit, jääväljakut ja korvpalliväljakuid seob ühekordne 396 m2 staadionihoone.
Puit on kogu projekti üks keskseid kujunduslikke ja konstruktiivseid elemente, mida kokku paigaldati ca. 236 m3. Puit ei ole ainult tehniline materjal, vaid ka arhitektuurne signatuur, mis seob hoone sisemuse ja välisilme ühtseks tervikuks. Hoone keskmes asuv aatrium tugineb nutikale insenerilahendusele. Arhitekti ja konstruktori koostöös sündis lahendus, kus laetaladeks on kolmnurgastik, mida toetavad ülevalt kolmeks hargnevad puitsambad. Need hargnevad sambad meenutavad puid, moodustades koos katuse tasapinnas paiknevate taladega kujupüsivad tetraeedrid. Tänu sellisele konstruktsioonile on põrandapinnal minimaalselt poste, ruum on avar ning valgusküllane. Sellist lahendust pole Eestis varem tehtud, geomeetria on üheaegselt orgaaniline ja korrapärane, luues ruumielamuse, mis on hubane, puidune ja omanäoline.

Foto Tõnu Tunnel

Kristo Paumets

Merko Ehitus Eesti AS projektijuht

Vanasadama trammitee

Vanasadama trammitee ehitamine on sel sügisel 35 aasta vanuseks saava Merko senise ajaloo üks olulisemaid taristuehituse projekte.
Merko ja KMG ehitusinseneride koostöös ligi kahe ja poole aasta jooksul rajatud Vanasadama trammitee on läbi aegade üks tehniliselt keerukamaid uue transporditaristu projekte Tallinnas. See hõlmas ulatuslikke töid maa-aluste tehnosüsteemide ja torustike rekonstrueerimisel, trammitee ja selle toimimiseks vajalike uute rajatiste ehitamisel ning avaliku linnaruumi kujundamisel.
Valmis ehitati 2,5 kilomeetrit kahesuunalist rööbasteed (paigaldati 510 tonni rööbast) koos trammipeatuste ja veoalajaamadega, üle 8,6 jalgpalliväljaku suurusel alal rajati uusi ja rekonstrueeritud katendeid ja haljasalasid, linnaruumi rikastati üle kahekümne tuhande uue taimega ning maapinna alla lisandus üle 8 kilomeetri uusi torustikkommunikatsioone (vesi, kanalisatsioon, gaas, kaugküte) ja 24,5 kilomeetrit uusi kaablikanaleid (side, elekter, valgustus, foorid).
Trammitee projekteerimis- ja ehitustööde kestuse, nende sotsiaalse mõju ulatuse ja ehitustöödega vahetus puutumuses olnud inimeste suure hulga tõttu on see üks vastutusrikkamaid insenertehnilisi projekte Tallinna ajaloos.

Foto Tiit Veermäe

Dmitri Gorbatjuk

Stricto Project OÜ peainsener

Pärnu uus sild

Tegemist on uue sillaga üle Pärnu jõe, mis on hetkeseisuga Eesti kõige suurema avapikkusega maanteesild.
Silla kogupikkus telgede vahel on 263 m, avapikkused on 30 m / 140 m / 46.5 m / 46.5 m. Sillateki peale mahub ära 3 sõidurada, millest üks on muutuva liiklussuunaga. Silla mõlemas ääres on jalg– ja jalgrattateed laiusega 3.5 meetrit. Sillateki kogulaius on 19.4 meetrit.
Silla sammaste asukoht oli valitud arvestades loomuliku jõesängi profiili ja võttes arvesse Keskkonnaameti poolt esitatud nõudeid tahkete ainete uputamise koguse ja veekogu süvendamise kohta. Sambad on rajatud nendes kohtades, kus voolukiirus ja vee sügavus on madalad vähendades erosiooni riski kui ka jääkoormust. Põhiava sambad on viidud laevatatavast alast eemale, et tagada takistamatu läbipääs laevadele.
Võrreldes tavapärase kaare konstruktsiooniga, millel on vertikaalsed rippurid, võimaldab võrkkaar paremat sisejõudude ümberjaotust ebasümmeetrilise koormuse puhul. Seega õnnestus vähendada paindemomente kaares ja projekteerida kaar väikse ristlõige kõrgusega, mis on 540 mm (≈ L/260) ava keskel ning
1240 mm (≈ L/113) telgedel.
Pealesõidusillad on eraldatud peaavast deformatsioonivuukide ja tugiosadega. Teistel telgedel on pealesõidusildadel komposiittekk monoliitselt valatud sammastega tekitades semi-integraalse konstruktsiooni. Monoliitne ühendus aitab tekitada vastupidavat konstruktsiooni ning minimaliseerida hoolduskulusid.
Ehitustehnoloogia mängis projektis väga suurt rolli, kuna mõjutas märkimisväärselt nii ajagraafikut kui ka silla kogumaksumust. Et võimaldada pealesõidusildade ja võrkkaare paralleelset ehitust otsustati keevitada kaar kesklinna poolsel kaldal kokku ning lükata see paika kasutades SPMT’sid ja parve. Kesklinnapoolne pealesõidusild mängis selle protsessi käigus sõiduraja rolli, vähendades ajutiste konstruktsiooni mahtu ja väärtuslikku ümbruskonda sekkumist.

Konkursi “Aasta noor ehitusinsener 2025” tunnustatud nominendid.

Sten Lugna

Nordecon AS, projektijuht

Saku põhikool uus õppehoone ja spordikompleks

Uus õppehoone ja spordikompleks vastab A-energiaklassile, laiub 4 hektaril ning hooneid ühendab Teaduse tänavat ja Saku-Tõdva teed ühendav promenaad erinevate väljapaistvate väliatraktsioonide ja kõrghaljastusega.
Uues koolimajas, kogupinnaga 11 370 m2, hakkavad õppima 6.-9. klassi õpilased. Tulenevalt eritasandilisest krundi reljeefist, pääseb hoonesse nii esimeselt kui ka teiselt korruselt. Esimesel korrusel asub spordikompleks riietus- ja pesuruumide, rühmatreeningute ruumide ja personaliruumidega. Spordikompleks on kavandatud hoonesse nii, et seda saab kasutada ka õppetöövälisel ajal. Hoone teisel ja kolmandal korrusel asuvad lisaks klassiruumidele aatrium, personaliruumid, rekreatsioonialad, raamatukogu jne. Põhikooli hoonest lõunas asub spordikompleks, mis lisaks põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele on ka kogukonnale kasutamiseks. Staadionit, jääväljakut ja korvpalliväljakuid seob ühekordne 396 m2 staadionihoone.
Puit on kogu projekti üks keskseid kujunduslikke ja konstruktiivseid elemente, mida kokku paigaldati ca. 236 m3. Puit ei ole ainult tehniline materjal, vaid ka arhitektuurne signatuur, mis seob hoone sisemuse ja välisilme ühtseks tervikuks. Hoone keskmes asuv aatrium tugineb nutikale insenerilahendusele. Arhitekti ja konstruktori koostöös sündis lahendus, kus laetaladeks on kolmnurgastik, mida toetavad ülevalt kolmeks hargnevad puitsambad. Need hargnevad sambad meenutavad puid, moodustades koos katuse tasapinnas paiknevate taladega kujupüsivad tetraeedrid. Tänu sellisele konstruktsioonile on põrandapinnal minimaalselt poste, ruum on avar ning valgusküllane. Sellist lahendust pole Eestis varem tehtud, geomeetria on üheaegselt orgaaniline ja korrapärane, luues ruumielamuse, mis on hubane, puidune ja omanäoline.
Lisaks kooli- ja spordikompleksi keerukatele siselahendustele on õue rajatud ka täismõõtmetes jäähokiväljak koos keeruka jahutussüsteemiga. Väljakut teenindab otseaurustusel põhinev külmamasin, mille arvutuslik jahutusvõimsus ulatub 330 kW-ni, mis võimaldab väljakut hoida jää all ka 10 kraadise õhutemperatuuri korral. Jääkihi all betoonis paikneb torustik, mis nõudis täpset paigaldust ja tiheduskontrolli, et tagada süsteemi töökindlus ja keskkonnaohutus. Kasutatud külmaine R32 on madala osoonimõju ja mõõduka kasvuhooneefektiga, mis tõi projekteerimisse kaasa lisatingimused ohutuse ja tulepüsivuse tagamiseks. Kõik jahutustorustike läbiviigud, isolatsioonid ja survetestid teostati kõrgete kvaliteedinõuete järgi, et tagada pikaajaline töökindlus ja energiatõhusus.

Fotod Tõnu Tunnel

Madis Kerner

Nordecon AS, hoonete projekteerimise projektijuht

Golden Gate – värav Tallinna kesklinna

Kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega büroohoone, netopindalaga 17 300 m², mastaapne ning väärikas täiendus pealinna südalinna linnaruumile, sidudes Rotermanni kvartalija sadama-ala ühtseks tervikuks. Golden Gate on rajatud monoliitbetoonist post-plaat konstruktsioonile, mis tagab stabiilsuse ja pikaealisuse. Hoones on kolm trepikoda ning neli lifti, mis ühendavad kõiki korruseid. Parkimine on lahendatud täielikult maa alla, kokku 104 parkimiskohta, mis jätab kogu krundi jalakäijatele ja haljastusele. Jalgratturitele on loodud avarad hoiukohad nii maa-alusel korrusel kui ka maapealsetel aladel. Hoone vastab kõrgeimatele energiatõhususe standarditele, kuuludes A-energiaklassi. Lisaks on käimas LEED-sertifitseerimise protsess, mille tulemusel eeldatakse hoonele LEED Gold või isegi LEED Platinum taseme omistamist. Katusele on paigaldatud päikesepaneelid, mille toodang suunatakse hoone kasutusse. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega, klaasfassaadid on päikesekaitsega ning heliisolatsioon vastab rangetele normidele. Konstruktiivne lahendus on kombineeritud nutika inseneritööga: klaasfassaadide süsteemid tagavad nii energiatõhususe kui ka esteetilise läbipaistvuse, samas kui helikindlus ja niiskusturvalisus loovad parimad tingimused tipptasemel töökeskkonnale.

Fotod Oleg Hartsenko

Elina Vink

Merko Ehitus Eesti AS, objektiinsener

Arteri kvartal Tallinnas.

Enam kui 77 000 m2 brutopinnaga Arteri kvartalis on 9-korruseline ärihoone, milles tegutseb BobW korterhotell, 15-korruseline kontorihoone, milles paiknevad bürood ja teeninduspinnad, ning Eesti kõrgeim ehk 28-korruseline büroohoone, kus asub Swedbanki uus peakontor. Kvartalis on kokku 44 500 m² üüripinda ja selles töötab igapäevaselt ligi 3000 inimest.

Arterile lisab väärtust kõigile ligipääsetav aatrium, kus korraldatakse linlastele tasuta näituseid ja töötavad restoranid, ning kompleksi juurde kuuluv avalik linnapark Härjapea jõesängi alal. Arteri kõrvale rajati uus Veski tänav ning uuendati Imanta tänavat. Üürnike jaoks on suure väärtusega kvartali töötajate privaatses kasutuses spordiklubi, ujulaga spaa ning katuseterrass.
Arteri kvartal on esimene büroohoonekompleks Eestis, millele on väljastatud rahvusvaheline BREEAM New Construction Excellent jätkusuutlikkuse sertifikaat.

Foto Tõnu Tunnel

Tiitlisaajad kuulutatakse välja 02.detsembril 2025.a. toimuval galaüritusel, mis järgnb konverentsile “Ehitus 2025: Loome väärtust või lappame lõputult.”