Konkursside “Aasta ehitusinsener 2026” ja “Aasta noor ehitusinsener 2026” tunnustatud nominendid

Konkursside “Aasta ehitusinsener 2026” ja “Aasta noor ehitusinsener 2026” valis mõlemas kategoorias kolm tunnustatud nominenti.

Konkursi “Aasta ehitusinsener 2026” tunnustatud nominendid

Loodusmaja “Taru” projekt

Loodusmaja on seni mahult suurim puithoone Eestis ning selle eesmärk on demonstreerida puidu mitmekülgseid kasutusvõimalusi kaasaegses ehituses. Taru koosneb kolmest erineva funktsiooniga mahust, kus on korraga rakendatud nii puit- kui ka betoonkonstruktsioonide piire nihutavad lahendused. Dokihoone on kõrgeim uusehitis Eestis, mille kõik kande- ja jäigastuselemendid on valmistatud puitmaterjalidest. Linnamaja demonstreerib puitkonstruktsioonide efektiivset kasutamist kontorihoones ning muuseumihoone näitab uudseid võimalusi suure sildelaiusega katuste kavandamisel.

Rait Põllumees

Nordecon AS, Hoonete projekteerimise projektijuht

Loodusmaja Taru

Loodusmaja Taru tööprojektide koordineerimise tegi erakordselt keerukaks see, et kõik neli hooneosa on täiesti erinevate tehniliste lahendustega, alates arhitektuurist ja hoone karkassist kuni tehnosüsteemide ja tuleohutuseni välja. Keerukust lisas juurde ruumide kasutusotstarvete suur variatsioon – avalikud alad, kohvik, konverentsisaal, muuseum, muuseumi hoidlad, eraldi hoiuruumid muuseumi piirituse preparaatidele, bürooruumid, turvaalad, labor, loodusõppe klassid, parklad ja tehnoruumid. Üks märkimisväärselt keerukas tehniline väljakutse projektis oli dokihoone merepoolse klaaspostidega fassaadi lahenduse väljatöötamine. Projekti järgi tuli 16m sildeavaga puitkaare külge riputada 45tonni kaaluv fassaad.

Ever Haabmets

Projekt O2 OÜ, Peakonstruktor/juhtiv insener

Uusküla Hotell-Spaa „KURRO”

Objekt oli tehniliselt keerukas ja nõudis läbimõeldud insenerlahendusi. Hoone tegi keerukaks hoone kuju, hoones olevad erinevad kasutusotstarbed ja lisaks Tellija väga kõrged nõudmised energiatõhususele ja akustikale.

Konkursi “Aasta noor ehitusinsener 2026” tunnustatud nominendid.

Karli Nurk

Makespace OÜ, Peakonstruktor

Loodusmaja ehk TARU

TARU on Noblessnerisse Vesilennuki 12 kerkiv Kliimaministeeriumi ja Loodusmuuseumi hoonekompleks suletud netopinnaga 24 660 m². See on Eesti suurim avalik puithoone. Konstruktsiooniliselt on kõige huvitavam dokihoone 17 meetri laiune aatrium, mille katust kannab omavahel lõikuvate elliptiliste liimpuit kaarte võrgustik. Kaared kasvavad välja X-kujulistest postidest ja nende horisontaalreaktsioon läheb CLT-vahelagede kaudu jäikusseintele. Kuna kagupoolse tiiva trepikojad keldrisse ei ulatu, kantakse osa selle tiiva horisontaalkoormusest üle aatriumi kulgevate liimpuidust sõrestiksildade kaudu vastastiivale. Niisugune skeem eeldab, et kogu hoone on ühes mudelis koos liidete tegeliku käitumise ja hälvetest tulenevate lisakoormustega. Üksikute elementide kontrollimisest siin ei piisa.
Muuseumisaali katust kannavad kuni 30 meetri pikkused radiaalselt paigutatud liimpuittalad. Nende avamomendi tasakaalustamiseks on konsoolne betoonräästas koormatud rändrahnudega. Süsteemi stabiilsus ei tule ühestki üksikust talast, vaid katuslaest tervikuna, ja see kontrolliti läbi ka avariiolukorras, kus kõige kriitilisem kaldpost kandesüsteemist eemaldatakse.
TARU on liginullenergiahoone ja selle puitkonstruktsioon seob ligikaudu 3900 tonni CO₂. Sõlmed on mehaanilised ja elemendid tehaselised, mis tähendab, et hoone on põhimõtteliselt lahtivõetav ja materjal hiljem taaskasutatav. See ei ole juhuslik kõrvalmõju, vaid teadlik valik.

Alex Liivamäe

Nordecon AS, projektijuht

Loodusmaja „Taru“ projekt

Eesti suurim puithoone. Hoone kandekonstruktsioonides ja liimpuitlahendustes kasutati
ligikaudu 6300 m³ puitu, millest umbes 85% pärineb Eesti metsadest. Lisaks kasutati
fassaadides ligikaudu 6200 m² puitu ning siseviimistluses enam kui 5800 m² saareparketti.

• 3 unikaalset hoonet = 1 arhitektuurne ja funktsionaalne tervik avalikus ruumis.
• Liginullenergiahoone. Puidu kogusega seotakse pikaajaliselt umbes 3900 tonni CO2te.
• Eesti looduse visiitkaart. Välisruumi haljastuses kasutati 13 sorti muldasid ja 15 erinevat
  Eestile omast looduskooslust.
• Inseneriteadmiste proovilepanek. Palju unikaalseid tööprojekti loomise käigus sündinud
  lahendusi alates hoone konstruktiivsest osast kuni erinevate siseviimistlus sõlmedeni.
  Innovaatiliste ja passiivsete lahenduste kasutamine energiakokkuhoiu huvides:
  vihmaveemahutid, kaugjahutus, savikrohv, bioreaktor jne.

Marek Raat

Mapri Ehitus OÜ, objektijuht

Jõhvi loometööstuse inkubaator koos stuudiokompleksiga / Jõhvi filmilinnak

Jõhvi filmilinnak oli tehniliselt nõudlik ja Eestis uudse funktsiooniga objekt. Konstruktsioon: 883 monteeritavat betoonelementi. Kõrgus: üle 24 m. Fermid: sildeavad kuni 36,5 m. Ventilatsioon: torustik kuni Ø 1250 mm, paigaldus ligi 20 m kõrgusel.

Tiitlisaajad kuulutatakse välja 25. novembril 2026.a. toimuval galaüritusel, mis järgnb konverentsile “Ehitus 2026+: Kriisikindlam Eesti.”